article-65-1.gifOn öeldud, et jooga on eksisteerinud alates inimkonna algusest peale.

Esimesed arheoloogilised tõendid joogaga seotud vormide ja kujude kohta on dateeritud aastasse 3000 eKr.

Huvitav oleks siin märkida, et kuulus Villendorfi veenus "ürgnaise kuju" on dateeritud aastasse 25 000 eKr.

 

 

Õpetlased paigutavad aga jooga eksisteerima kõrvuti kiviaja shamanismiga, millel on palju sarnaseid jooni. Nii shamaanid kui ka joogid olid kogukonna teenijad, õpetajad, tervendajad ja religioosse "püha" vahendajad. Algselt oli jooga rohkem pööratud kogukonna poole, ning alles hilisemal ajal arenes see erakluseks, eraldumiseks ja enesessesüüvimiseks.

Jooga ajalugu saab jaoktada lihtsuse huvides perioodideks.

Veedade periood,

Eel-klassikaline periood,

Klassikaline periood ja

Post-Klassikaline periood.

 

Nagu kõikides ajaloo- ja traditsiooni uuringutes eelneb kirjalikule ajajärgule suuline pärimus ja edasiantav traditsioon, nii ka siin.
Veedade perioodi tähistab Veedade ilmumine. Veedad on Brahmanismi pühad tekstid mis on aluseks tänapäeva Hinduismile. See on hümnide kogumik mis ülistab Jumalikku/ kõiksuse väge. Veedadest pärinevad jooga õpetused, ning neid kutsutakse Veedalikuks joogaks. Sellele on iseloomulikuks rituaalid ja tseremooniad, mis püüavad ületada mõistuse ja meele piiranguid.
Sel perioodil sõltus rahvas rishidest, pühendunud Veeda joogidest kes õpetasid rahvale kuidas elada kooskõlas jumaliku harmooniaga. Sellest ajast on ka esimesi märkmeid metsas elavatest erak joogidest.
 

Eel-klassikalise perioodi algust tähistab Upanishadide loomine. On leitud 200 püha kirja millest koosneb Upanishads. Need kirjeldavad Brahmale pühendumisega saadud sisemisi reaalsuse nägemusi. Seletades kolmel teemal: ülim reaalsus (Brahman), transendentne ise (atman) ja suhted nende kahe vahel. Sealhulgas seletavad tekstid lahti ka Veeda õpetusi. Joogal on nii Hinduismiga kui ka Budismiga. 6.saj. kui Buddha alustas õpetamist, rõhutas ta meditatsioonu tähtsust ja asendite hoidmist. Siddharta Gautama oli esimene budist kes õppis joogat ja saavutas virgumise 35 aastasena.

Aastal 500 loodi Bhagavad-Gita ehk Jumala Laul. Ning see on vanim teadaolev jooga käsikiri. See pühendatud täielikult joogale, ning kinnitab joogat kui iidset praktikat. Osutamata siiski otseselt selle algusele. Gita peamine selgitus seisneb selles, et olla elus tähendab olla aktiivne, ning et vältida elus ettetulevaid raskusi, peavad meie teod olema heatahtlikud ja ego ülesed.


Nii nagu Upanishadides ja Vedades, tugineb ka Gita õpetustele mis on Upanishadides.  Gita ütleb, et meie eluviisides on vaja kolm osa. Bhakti- armastamine ja pühendumine. Džnana- teadmine, sisekaemus. Karma mis tähendab isetut käitumist.

Gita proovis ühendada Bhakti, Džnana ja Karma joogad üheks tervikuks, sellega tõstes tõstes jooga tähtsust veelgi. Gita sisaldab jutuajamist prints Arjuna ja Jumal-Inimese Krishna vahel, mis kokkuvõtvalt rõhutab kurjuse vastu seismises.

Klassikalist perioodi tähistab Patanjali loodud Yoga Sutra. Umbes 2 saj. Prooviti joogat standardiseerida ja defineerida kirjutatult. Yoga Sutra koosneb 195 aforismist ehk sutrast (Sanskriti keeles sutra on nöör, niit). See selgitab Raja jooga printsiipe ning sisaldab Patanjali kaheksaosalise tee seletust.  Milleks on

1. Yama (eetilised väärtused ja sotsiaalsed suhted)

2. Niyama (enesevaatlus ja puhtus, tolerantsus ja õppimine)

3. Asanas (füüsilised harjutused)

4. Dharana (keskendumine)

5. Dhyana (meditatsioon)

5. Samadhi (mis on ekstaas)

Patanjali uskus, et iga inimene koosneb mateeriast (prakriti) ja hingest (purusha).

Ta uskus, et need kaks tuleb eraldada, selleks et puhastada hinge. Mis on teravalt vastanduv Veedadele ja Eel-Klassikalisele perioodile, mis rõhutasid keha-hinge ühinemist.

Patanjali kontseptsioon domineeris mõned sajandid. Mõned joogid keskendusid vaid meditatsioonile jättes kõrvale asanad (asendid). Alles hiljem kui taasavasti et keha kui tempel ning asanate tähtsus taastati. Sel ajal joogid proovisid kasutada tehnikaid, et muuta keha surematuks .

Post-Klassikaline periood erineb kõigist eelnevaist sest keskendub antud hetkele ja on olevikku suunatum. See ei püüa enam niivõrd hinge vabastamist kehast ja reaalsusest, vaid pigem õpetab reaalsust aktsepteerima ja elama hetkes.

Läänemaailma jõudis jooga 19.saj. Alguses uuriti joogat kui Ida filosoofiasüsteemi ning siis 30.ndatel kasvas tervise ja taimetoitluse liikumiseks. 60.ndatel suundus läände palju India õpetajaid kes tutvustasid joogat. Maharishi Mahesh oli joogi kes tutvustas trantsendentaalset meditatsiooni. Guru Swami Sivananda oli Mailisia arst kes avas hiljem koole Ameerikas ja Euroopas. Tema prominentseim töö on

5 Jooga põhimõtet: 

1. Savasana ehk õige lõdvestumine.

2. Asana ehk õige asend.

3. Pranayama ehk õige hingamine.

4. Õige toitumine.

5. Dhyana ehk positiivne mõtlemine ja meditatsioon.

Sivananda kirjutas enam kui 200 raamatut joogast ja filosoofiast, ning tal oli palju järglasi kes kandsid õpetust edasi. Üks neist oli Swami Satchitananda, kes arendas mantrate laulmist. Swami Sivananada Radha uuris jooga ja psühholoogia sidemeid. Jooga Bhajan, kes tuli Ameerikasse 70.ndatel Kundalini joogat edasi andma.

Kuni tänaseni on jooga keelte ja kultuuride ülene ning pidevas arengus.

Vaata dokumentaale:

Uude informatsiooni suhtu alati vaatleja positsioonilt ilma eelavramusteta, kontrolli informatsiooni sõltumatutest allikatest, mitmest allikast, sest on tõesti palju koolkondi kus ühed eralduvad kehast vaimuni, jumalani, teised elavad vägagi kehas, siin maailmas. Ükski neist ei ole väär ega õigem. Vaatle ilma hinnanguteta ning saa kogemus, siis õpid kõige enam.

  1. Origins of yoga
  2. Yoga, historical evidences
  3. Neurotheology and neurology on eastern anatomy (a hypothesis) by Todd Murphy
  4. The Indus Civilization, a contemporary perspective, By Gregory L. Possehl (siin on juttu arheoloogiliste leidude kirjeldusest ning analüüsist. Shiva ehk mahayogi kuju.)

 

 

2679375_f520.jpg