INIMESE  ANATOOMIA PÕHIKÜSIMUSED



Lülisamba osad ja neid moodustavad lülid

Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa:

                   1. KAELAOSA             7 kaelalüli

                   2. RINNAOSA             12 rinnalüli

                   3. NIMMEOSA            5 nimmelüli

                   4. RISTLUUOSA         5 ristluulüli

                   5. ÕNDRAOSA            4-5 õndralüli

lülisammas.png

Lülisambalüli ehituse põhimõte.

Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole.

 

Kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus.

Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud

 

 kaelalüli1.pngkaelalüli.png

 

Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole.

rinnalüli.png

 

Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks.

 nimmelüli.png
 

Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):

Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.

 

Lülisambalüli vaheketta ehitus?

Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on  väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele.

 

Lülisamba võimalikud liikumised.

Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine.

 

Lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus.    

Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis:  1) kumerus ette esineb -  kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos)   2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos)       

 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.

Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv).

Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak.

rindkere skelett.png

 

Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine?

Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese.

Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.

 Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje.

Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.

Ülajäseme luustik koosneb õlavöötmest ja ülajäseme vabajäseme luustikust.

Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud

Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu  2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli).

 

Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks.

Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad  ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu.

 vaagen.png

Ristluu-niudeliiges.

Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.

Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised)

Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga.

Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega.

Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side

 

Häbemeliidus.

Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.

 

Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine.

Pähkelliiges (kolmeteljelised)

Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega.

Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast.

Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside.

Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon)   3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine.

 

Põlveliiges: 

On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1)

Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu

Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda.

Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed.

Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas

 


HINGAMISTEED 

Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid

 

Hingamiselundite erinevate osade seina toestus.

Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda.

Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded.

Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa.

Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält.

HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus.

Hingetoru.

Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja  kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks.

 

Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus.

Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad

 

Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid).

SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks,  mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna.

Bronhiaalpuu ehitus.

Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid.

 

  1) (vasak)  2 SAGARABRONHI  ->  10 SEGMENDIBRONHI                              

PEABRONH –>

  2) (parem)  3  SAGARABRONHI  ->   10 SEGMENDIBRONHI

Parem kops koosneb 3-st  ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad.

Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel?

Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist.

 

 

 

SÜDAME – VERESOONKOND

 

Südame asend.

Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakule. 

Südame tipp on suunatud ett alla (5-6 roide vahel) Põhimik taha üles. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda.

 

Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned.

Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.

südame kambrid.png

Südameseina ehitus.

Südamesein koosneb kolmest kestast:

 

SISEMINE:  ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga  vooderdatud kile

 

KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades

2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades

 

VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt

                                           müokardile.

 

Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus.

Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki:

1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse suistikuks. Suistiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.

 Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.

2) Poolkuuklapid – mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse.

Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine

 

Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus.

Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist.

Südame enda verevarustus - pärgvereringe.

Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast.

 

Südame erutusjuhtesüsteem.

Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp.

südame erutus.png

Südame närvid.

Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.

  

Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned).

Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta.

 Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned).

Suur vereringe e. kehavereringe  algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta.

vereringe.png

Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse).

Lümf – kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub lümfotsüütidega. Lümfisõlmed on omalaadsed filtrid, kus lümf puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine.

Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll.

Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka.  2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool).

Lümfisõlme ehitus, ülesanne.

Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont –TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib.

Ülesanne: sorteerib verd

 

REGULATSIOONIMEHHANISMID

                                   /                                                                 \

NEURAALNE REGULATSIOON                                       HUMORAALNE REGULATSIOON

                                 /                                                               \

NÄRVIREGULATSIOON                                                             VERE KEEMILINE KOOSTIS

                           /                                                                    \

NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem)                            HORMOONIREGULATSIOON                                                    

 

Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste.

HORMOONbioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.

SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse.

 

Sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime.

HÜPOFÜÜSpaaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga.

Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon – stimuleerib neerupealise koore tegevust

Türeotroopne hormoon – mõjutab kilpnäärme tegevust

Sugunäärmeid stimuleerivad hormoonid – reg. meestel spermotonegeesi ja naistel menstruatsioontsüklit ja rinnanäärmete arengut.

Intermediin – reg. naha pigmentatsiooni

Vasopressiin

Oksüdotsiin – tõstab silelihaste toonust

 

KÄBIKEHA – väike, 0,25g kaaluv käbi meenutav kehake vaheaju koosseisus

Melatoniin – reg. ööpäevarütmikat ja und

Käbikeha hormoon – pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut

 

KILPNÄÄRE – suurim sisesekretoorne nääre, kaalub 40g. Asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal.

Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin,kaltsitoniin) – avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele.

 

KÕRVAKILPNÄÄRMED – kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal.

Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust

 

HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga.

Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist.

 

KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades.

Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses.

 

NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g.

Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid

Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust

Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust

Meessuguhormoonid

Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga

 

SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites

Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid

Androgeen ja Testosteroon – meessuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine.

 

NÄRVISÜSTEEM

Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus.

Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne  ja sümpaatiline.

 Närvikoe ehitus.

Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest.

Närviraku ehitus (jätkete ülesanded).

Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID – nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile.    Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid.

Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel.

JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD:

1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit ehk AKSON (-soovitatakse kasutada sõna AKSON neuriidi asemel)

2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit (AKSON)

3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket

4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit (AKSON)

 

TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD:               

1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID

2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED

3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID

 

Neurogliia liigid, nende ülesanded.

Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud.

MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.

MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime.

 

Närvikiu mõiste.

Närvikiu mõiste:  tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude.


Närvi mõiste.

Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest.

 

Närvi liigid, nende lühiiseloomustus.

1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID  – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.

2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.

3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas

Mõisted:

EFEKTORon eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või näärmesse.

RETSEPTORon aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast.

SÜNAPSneuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.

NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS

REFLEKSon närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart.

REFLEKSIKAARnärvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.

HALLAINEpaikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore

VALGEAINEkoosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest

GANGLIONon väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik.

TUUMon pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum.

 

PEAAJU OSAD

Peaajul on 5 osa:

1) PIKLIKAJU

2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust

3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus

4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus

5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast

 

Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded.

PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.

TAGAAJU – silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste  koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi.

KESKAJU – nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral.

VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega.

SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke  ja tahte kujundamine.

Võrkmoodustise olemus, tähtsus.

Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud.

Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest.

Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad.

Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust.

 

Ajukoore mõiste, mõõtmed.

Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.

 

Motoorseid väljad ajukoores (nende asukoht)

1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad

2) Pretsentraalkääru alumised osad – näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad

3) Paratsentraalsagarikus – päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad

4) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad

Assotsiatsioonipiirkondade mõiste, nende asukoht.

Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale.

Pea ja seljaaju ülenevate juheteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom.

Sensoorsed, paiknevad valgeaines, antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju (suurajukoor, väikeaju). Kulgevad läbi seljaaju peaajju.

Alanevad juheteed.

Motoorsed, antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele, paiknevad valgeaines, jagunevad : 1. Kortikospinaalkulglad 2. Subkortikaalkulglad (juhivad automaatset tegevust)

Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine.

Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid).

Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve.

Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad.

Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast.

 

Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad.

Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarnärv, kodarnärv, roietevahelised närvid.

 

Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon.

Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi  ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet.

 

Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad.

Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka.

Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv.

Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad.

Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, munandikotti, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jalalaba lihaseid ning nahka.

Suuremad närvid on:  ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, säärenärv, pindluunärvid

 

Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded.

I Peaajunärv – HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju

II Peaajunärv – NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju

III Peaajunärv – SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast.

IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast

V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad  lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.

VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast

VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.

VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju.

IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret.

X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad  innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid.

XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast

XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid.

 

Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine.

Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne  2) Perifeerne   

Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks.

 

Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom.

Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes.

Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.

Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa.

Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom.

Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes.

 

MEELEELUNDID

 

Analüsaatori mõiste, analüsaatori osad

Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast.

1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest

 2) Juhtiv osa

 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond.

Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni.

Helilained, mis jõuavad välimise kuulmiskäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukesta ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilõmfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani.Selle tagajärjel tekkivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal kohal oleva kattemembraani vastu. Karvarakkude mehaaniline ärritus transformeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmisnärvi ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus.

Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte.

Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist.

Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.

Valguskiirte tee silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni.

Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Kaugelt tulevad valguskiired koonduvad võrllestale. Lähedal asuvate esemete vaatlemisel ripslihas kontraheerub. Ripsvöötmeke lõtvub, lääts oma elastsuse tõttu kumerdub ja vaadeldava eseme kujutis tekib jällegi täpselt võrkkestale.

Haistmisanalüsaator.

Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, sest vaid lahustunud ained võivad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse.

 Maitsmisanalüsaator.

Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi.

Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid?

Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin.

Nahas eristatakse 2 põhilist kihti:

1)   EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)

2)   PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude.

Nahas paiknevad retseptorid.

Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides.

1)   VALURETSEPTORID – epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis

2)   PUUTERETSEPTORID – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades

3)   TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas