"Praktiseerides joogalikku meditatsiooni luuakse ühendus inimese meele ja jumaliku meele vahel või inimese teadvuse ja kosmilise üliteadvuse vahel. Ja inimene omandab täieliku enesemõistmise. Ta taipab intuitiivselt, et teadja ja teadmise objektid või kõik teadmine on eraldamatult tervik.. ning inimene muundub jumalikkusesse jooga sprituaalse alkeemia teel." Dr.W.Evans Wentz

 

Sinna kuhu liigub tähelepanu sinna järgneb energia!

 

Meditatsiooni esimene aste on oma tähelepanu suunamine tahte abil. See tähendab oma meele tundmist ning tahte rakendamist, et meelekontroll püsiks tehelepanu objektil soovitud perioodil. Selleks on palju abivahendeid. Alguses võib tunduda, et hakkame oma meelt uurima tema endaga ja tulemuseks on kahe peegli lõpmatusse vahtimine...

"Jooga (ühendus) tähendab meelelainetuse peatumist"

Patanjali Yoga Sutra

Peamised takistused meelekeskendumiseks: ülesöömine, raske füüsiline töö, liigne kõnelemine, liigrangete tõotuste pidamine, tavainimestesse sekkumine ehk valede inimeste seltskond ja püsimatus. Need takistused on füüsilist laadi ning nendest vabanemine tasakaalustamine nõuab samuti füüsilist tööd keha ja dissipliiniga. Hatha Yoga Pradipika. Hatha Yoga Pradipika , by Svatmarama

Patanjali's Yoga Sutras nimetab järgmisi takistusi joogas: haigus, tuimus, kahtlus, hooletus, laiskus, iha materiaalsete asjade järele, vale arusaam, erinevate staadiumite sooritamisel nurjumine. Need takistused on enam meelelaadsed ning nõuavad tööd meelega.

 

Meditatsiooni eesmärk on saavutada meditatiivne seisund, ning eelnevate takistuse tõttu on see paljudele inimestele peaaegu võimatu. Inimene kes ei suuda oma meelt talitseda hakkab nimetama kõiki oma tegevusi oma meditatsiooniks, ning otsima põhjusi kuidas sellise mõttetu asjaga mitte tegeleda. Inimene kes on laisk või siis üli ambitsioonikas arvab, et ta peab oma tuleviku täpselt läbi mõtlema ja niiviisi looma iga järgnevat hetke olevikust. Kas siis pidevalt planeerides iga sammu ette või siis laisana põhjendama endale oma laiskust, miks mitte midagi teha.

Meditatsioon on meele ja mõtete taltsutamiseks samamoodi nagu sport on oma kehaenergiate hooldamiseks.

Meditatiivsete seisundite õppimiseks on erinevad tehnikad mille keskmeks on keskendumine kas hingamisele, mõnele kehaosale, sümbolile, mantrale, sõnale või abstraktsele ideele. Sedasi läbib inimene oma arengus järgmised neli faasi:

  1. Meeltest eemaletõmbamine ehk prayahara kus tähelepanu liigub välistelt objektidelt ja tunnetelt sisse sisemisse teadlikkusse.
  2. Keskendumine ja kontsentratsioon ehk dharana, kus keskendutakse ühele mõttele.
  3. Mõtlus ehk dhyana on sügavam keskendumine
  4. Samadhi ehktäiuslik tasakaal täiuslik ühendumine.

 

Mõtete vaatlemisel ehk kontemplatsioonil ei ole eesmärk mõtetest eralduda neid alla surudes, eemale tõugates vaid neid lihtsalt näha ja minna lasta kui mööduvatel rongidel. Sa ei hüppa neist ühegi peale ega hakka oma mõtteid edasi arendama. Jälgides oma mõtete kakfooniat kõrvalt suudad alati selless seisundisse siseneda kui soovid ka siis kui oled parasjagu töökoosolekul või vaidlussituatsioonis.. see on tehnika nagu iga kehaline tehnikagi nagu jalgrattasõit või suusatamine mis kord selgeks õpituna ei nõua enam pingutust vaid ainult kavatsust ja tahet. Meeletrening ei erine oma olemuselt väha kehalistest oskustest ja nende omandamistest.

 

Meditatsiooni kohta räägitakse sageli kui kohalolemise harjutamine ja see on tõsi, sest inimese keha erinevalt mõtetest on alati kohal ning hingamine ka. Seepärast ongi kõige tõhusam ja hõlbus just pöörata esialgu oma täielik tähelepanu hingamisele ning keha tunnetamisele, et lipsata sisse kohaolusse. Süvenedes sa rahuned ning tunned et oled hingamine, oled hingaja ning ka hingatav. Sa suudad neid aspekte eristada. See ongi vaatlev teadlikkus. Kogedes seda meditatsiooni harjutuse käigus laieneb see seisund automaatselt üle sinu elukogemuse ning igal hetkel võid vaadelda kõiki sündmusi läbi selle vaatepunkti endas. Sellise kvaliteediga võid sa märgata end ise tegemas valesid valikuid ning muutud teadlikuks, mis hetkel võttu uus suund või teha ennast kahjustavaid tegusid täie teadlikkusega.

 

"Meel on rahutu, tormiline ja tugev, seda talitseda on sama raske nagu talitseda tuult."

Bhagavad Gita

 

Ma tean, et meditatsioon on raske, vaat et kõige raskem joogapraktika osa üldse. Üks õpilane ütles ükskord, et jäta see esoteerika oma õpetusest välja, las teised tegelevad sellega!

Mida raskem see sinu jaoks on, seda enam peaksid sa seda proovima!

 

Lugemissoovitus:

Dhammambada See väike budismi värsiraamat ehk Buddha ütlused on mõjutanud mind enam kui ma esialgu arvatagi oskasin. See vihikuke on ka osa Paali kaanonist ja Theravaada Budsimist. Tema esimene lause kõlab nii:

Kõik mis inimene on tuli tema mõtlemisest.

Manopubbaṅgamā dhammā manoseṭṭhā manomayā
Manasā ce paduṭṭhena bhāsati vā karoti vā
Tato naṃ dukkhamanveti cakkaṃ'va vahato padaṃ.