“Kiireim viis vaigistada meelt on liigutada keha.”

http://www.gabrielleroth.com/ proovi meditatiivset liikumist Extatic dance, Wave1,  The Power Wave DanceEcstatic dance

 

Kodune rütmitants! Vaata siit. :)

"Kui hakkad end liigutama hakkab kõik liikuma"

Elu on loomulik liikumine. Me hingame, veri ringleb, rakud paljunevad lakkamatult, kõik muutub ja voolab justkui pidevalt.

Koge ekstaatilist tantsu mille lood sina ise oma sisemusest, see on liikumine seest välja. Lihtsalt hakka end liigutama, tundega mis on sinu sees. Elu ongi tants, ela seda, ole see.

Tants suhtleb sinuga, kuidas on sinu liikumine, sinu kõnd, kas ehk kiirustad sa liialt või tammud paigal, koperdad või vehid sihitult. Tants võib sinu isiksust ja hetkemeeleolu analüüsida ning ühtlasi võib sind ka juhtida voolavasse liikumisse kust puuduvad takistused ja blokid.

Sigmund Freud on öelnud, et „ego esmane ja põhiline väljendus on keha“.

Aleksander tehnika konspekt

http://www.alexanderitehnika.ee/

Feldenkrais meetod

Dance-enables-you-to-find-yourself-and-lose-yourself-at-the-same-time.png

 

Tantsu- ja liikumisteraapia

Ameerika Tantsuteraapia Assotsiatsiooni definitsiooni kohaselt on see:

"Liikumise kasutamine psühhoteraapias indiviidi emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni tagamiseks." (2008). [1] 

 

Tants on loov väljendusvorm liikumisele ja liikumist saab nimetada primaarseks keeleks. Primaarse keele all võib näiteks mõista seda, kuidas me suhtleme vastsündinutena. Meie varaseim suhtlemine saab alguse tunnetamisest ja liikumisest. Me keegi ei ole sündides võimelised väljendama selgelt oma vajadusi, mõtteid või tundeid, rääkimata analüütiliste lausete konstrueerimisest. Me räägime oma vanematega liikumise ja füüsilise omakogemuse kaudu.

Tantsimist tuntakse kultuuriloos väga iidsetest aegadest peale ja seda on aastasadu kasutatud nii ühiskondliku suhtlemise kui ravivahendina. Oluline on siinkohal, et tants omab ajaloolisi juuri KÕIKIDES tsivilisatsioonides ja kultuurides.

Tantsu- ja liikumisteraapia on tänapäeval tunnustatud lähenemine töös inimestega, Inglismaal rohkem tuntud nime „kehale orienteeritud psühoteraapia“ all. Vaimse tervise professionaalidena töötavad tantsuterapeudid kehaga. Freud, muide, on öelnud, et „ego esmane ja põhiline väljendus on keha“.


Siis tegelikult on keha inimese elukogemuse ainus ja põhiline nähtav osa. Kognitiiv-käitumusliku teraapia esindajad töötavad samuti kehaga, kuivõrd kognitsioonid peituvad ehk omavad algeid tunnetuses ja liikumises. Seega on inimekeha kui resurss, mis ühendab inimkogemuse erinevad aspektid (ehk lihtsamalt öeldes kohtuvad meie kehades tunded, mõtted, aistingud, mälestused ja kõik see, mis meid inimestena defineerib).

Kui nüüd uuesti tagasi mõelda inimese arengule, on vast selgem, et tunnetus ja liikumine on inimese puhul primaarsed keeled. Meie tajud ja kognitiivsed protsessid hakkavad arenema hiljem. Kõigel eelmainitul on juured füüsilises kehas. Kõik see, kuidas me tunneme ja mõtleme, millel tugineb meie uskumuste süsteem, tuleneb meie kehalisest kogemusest. See on ka keha- või somaatilise psühholoogia aluspõhimõte. Tantsuterapeudid töötavad keha ja liikumisega kui primaarse keelega. Kuid me töötame ka loova eneseväljendusega, kuna näiteks see, kuidas inimene ennast väljendab, annab aimu sellest, mis toimub inimese sees.


Võime väljendada, organiseerida ja mõista seda, kuidas me mõtleme või tunneme omab otsest seost meie liikumise repertuaariga. Mis on liikumise repertuaar? Üks võimalus on rääkida kinesfäärist. See termin pärineb tantsukunti maailmast. Kinesfäär tähistab seda punkti ruumis, kust inimene saab ennast väljapoole sirutada. Küsimus on vaid selles, kui hästi või mugavalt ta tunneb ennast olukorras, kus tuleb laiendada/sirutada oma keha laia maailma. Me ei tunne ennast alati mugavalt seda tehes, mis eriti kehtib nende inimeste puhul, kelle kehasid on väärkoheldud. See, kuidas me ruumis liigume ja ennast selles laiali laotame, seostub otseselt meie sisemise ja välimise turvalisustundega.

 
Tantsuteraapia teket seostatakse moderntantsu tekkimisega. Moderntants tekkis vastureaktsioonina balletile, mille loojana tuntakse Isadora Duncanit. Marion Chase, keda nimetatakse tantsuteraapia 'emaks', tõi tantsuteraapia protsessi sõnad 'häälestumine' ja 'peegeldamine', mis ühtekokku on kineetilise empaatia alustalad. Ta leidis liikumises võimaluse 'suhelda' inimestega, kes ei olnud võimelised verbaalseks kontaktiks. Arengupsühholoogias tähendab mõiste 'kineetiline empaatia' võimet olla empaatiline keha kaudu. Ehk teisiti öelduna annad sa teisele inimesele teada, et sa kuulad teda, oma liigutuste kaudu, mitte üksnes sõnade või žestidega. Paljudes kultuurides on raviprotsess seotud just eelkõige kineetilise empaatiaga.

Me peame arvesse võtma ka seda, et varaseimad suhted inimarengus põhinevad mitteverbaalsel või keele-eelsel suhtlemisel 'olulise teisega'. Selle varase suhtlemise põhituumaks on liikumine. Sellise suhtlemise vormid omakorda taanduvad baasrütmidele, helidele ja liigutustele häälestumiseks, mida nimetatakse somaatiliseks häälestumiseks. Ema-väikelaps vastavad teineteise häälele ja liikumisele. Keha on suhtelmise esmane vahend, hoolimata vanusest või rassist. Seekaudu aga peame me meeles pidama, et kultuuril on tohutu mõju sellele, kuidas me enda kehades elame, milline vorm on meie kehadel ja kuidas me oma kehasid ruumis liigutame.

 

Tantsuteraapias on terapeutilise protsessi keskmes liikumine, mis tekib terapeutilise suhte käigus. Just sellesama liikumise alusel saab toimuma järgnev hindamisprotsess ja  sekkumiste valik teraapias.

Tantsu- ja liikumisteraapia töötab põhimõttel, et keha ja mõtlemine on omavahel seotud ning need kaks omavad vastastikku mõjuvat toimet nii inimese tervise kui haiguse seisundites.  Seega aitab liikumine/tantsimine inimest mõlemas suunas – olgu siis põhifookus mõtete ravimisel (mis mõjutab keha) või kehalisel tegevusel (mis mõjutab mõtlemist). Tantsuterapeudi ülesanne on luua seoseid ja mobiliseerida resursse keha-mõtlemise kokkupuutepinnal. Raviprotsess hakkab toimuma hetkest, kus klient saab kontakti oma sisemiste resurssidega ja suudab need enda kasuks tööle panna.

Tantuterapeut võib käsitleda erinevaid probleeme vägagi erinevalt. Näiteks stressi all kannatava kliendi puhul püüab tantsuterapeut kõigepealt selgeks saada, kuidas reageerib antud inimese keha stressile. Seejärel proovivad ja uurivad klient ja terapeut üheskoos teatud liikumistehnikaid, mis tõhustavad vereringet, arendavad sügavamat hingamist ja vähendavad lihaspingeid.

 
Erinevad tantsuterapeudid kasutavad oma töös erinevaid lähenemisi, kuid tantsuteraapiast kasu saamiseks pole oluline eelnev kokkupuude tantsimisega. Enamus terapeute peab oluliseks loovat liikumist, mis aitab inimesel ennast tundma õppida ja aja jooksul ka teistega kontakti saama. Kui inimesed arendavad endas enesevälejndusoskusi, areneb samas ka nende loovus ja seekaudu tunnevad nad ennast kindlamana.

Liikumine grupis toob inimese välja isolatsioonist, loob võimsaid sotsiaalseid ja emotsionaalseid suhteid ning tekitba heaolutunde teistega koosolemisest. Rütmiline liikumine vabastab inimese lihaspingest, vähendab ärevust ja suurendab energiataset. Spontaanne liikumine õpetab inimest ära tundma ja usaldama oma impulsse, ja käituma või hoidma neid vastavalt oma soovile. (Hanna 1995). 'Loov liikumine julgustab eneseväljendust ja avab uusi võimalusi mõtlemiseks ja tegutsemiseks'.

 
Kehaline liikumine peegeldab inimese sisemist seisundit. Tantsuteraapias liigub inimene professionaali poolt juhendatud keskkonnas, mis lõpptulemusena soodustab tervenemist. Tantsuterpaaiat saab kasutada ka meditatsioonina või sisemise arengu soodustamiseks,  et õppida ennast paremini tundma või suurendada eneseteadlikkust. Tantsuteraapa on äärmiselt tõhus emotsionaalsete ärrituste või stressi maandamisel erinevates kehapiirkondades, sh söömishäired, sõltuvushäired ja ärevushäired (Payne, 2006) Kuivõrd liikumine on seotud mõtlemise ja tunnetega, siis saab tantsuteraapia abil soodustada muutusi ka hoiakutes ja emotsioonides (Meekums, 2002). Inimesed annavad sageli tagasisidet enesehinnangu ja enesekuvandi paranemisest. Samuti täheldatakse suhtlusoskuste paranemist ja tolerantsuse kasvu teiste suhtes. Tantsuteraapias saavutatav füüsiline avatus viib inimese omakorda suurema emotsionaalse avatuse ja loovuseni. (Levy 1992)

 

Helena Ehrenbusch, MA

Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut

 

Sinu naudingute nimekiri

 

Oma naudingute üleskirjutamine tähandab, et saad rohkem teadlikuks oma kogemuste tunnetamisel. Võttes aega nimekirja koostamisele mis ühtlasi aitab sul avastada oma isikupärast teadvust ning peegeldada sinu kogemusi. Üles märkimine on keha-meel-emotsiooni ühendav mis lubab sul kogetud uuesti läbi elada ja järele mõelda, peegeldada. Ja sellega saavutada uusi teadmisi ja mõistmist. Nia treenerid soovitavad treeningpäeviku pidamist treenigu kõrvalt. Kas peale iga treenigut või kord nädalas. Aja möödudes vaata tagasi ning loe mida oled tundud ja üles märkinud ning märka kasvamist ja arengut.

Nauding on kingitus kehalt. Lõbu on tavaliselt seotud tegevusega ja nauding on seotud kehaga. Et tunda füüsilist naudingut peab tundma oma keha, iseennast ja maailma enda ümber. Valides naudingu loob see eneseteadvust, loomingulisust, ja valmidust lahti laskma, ja vabadust et saada tervikuks.

Nia's ja paljudes teistes treeningutes on just nauding see mida tuleb otsida et, saavutada spontaansus, tunda rõõmu, end tervendada, saavutada vorm, olla terve, leida tähendus, ja olla väljenudsrikas. Nauding hoiab sind kursil, et teeksid igal hetkel õigeid valikuid iseenda ja oma keha jaoks.

Järgnev küsimustik aitab sul määratleda mis on need naudingud mis pakub sinu vaimule, kehale ja tunnetele naudingut. Nagu enamus inimesi oled sa arvatavasti kindel selles mis sinule ei sobi, ei meeldi aga harva võtad aega, et avastada mis on see mis sinule meeldib. Õppides mis pakub sinule naudingut on teekond pingelisest maailmast naudingute maailma.

Naudinguga treeningute jätkudes avastad üsna pea, et võid oma nimekirja pidevalt täiendada. Seda nimekirja võid kasutada mis tahes liikumisega pralleelselt. Nendele vastamiseks kasuta kehakeelt ja liikumist, mitte ära lihtsalt mõtle neid peas välja!

  • Millised liigutusi minu keha armastab ja naudib?

  • Millised kehaosad saavutavad naudingu kõige kergemini?

  • Milline puudutus pakub minule naudingut?

  • Mis pakub minu jalgadele naudingut?

  • Mis pakub minu peale ja kaelale naudingut?

  • Mis pakub minu seljale naudingut?

  • Millised harjutused pakuvad minule naudingut?

  • Milline liikumise kiirus pakub minule naudingut?

  • Millised lõhnad pakuvad minule naudingut?

  • Millised toidud pakuvad minule naudingut?

  • Millised kujundid ja pildid pakuvad minule naudingut?

  • Milliseid värve ma naudin?

  • Milline temperatuur pakub minule naudingut?

  • Millised riided pakuvad minule naudingut?

  • Millised inimesed pakuvad minule naudingut?

  • Kuidas ma määratleb naudingu oma keha jaoks?

  • Kuidas ma määratled naudingu minu meele-mõistuse jaoks?

  • Kuidas ma määratled naudingu oma emotsioonide jaoks?

  • Kuidas ma määratlen naudingu oma hinge jaoks?

 

The Association for Dance Movement Therapy (UK)

American Dance Theraphy Association

 

kirjandus:

M. Roosalu, Inimese Anatoomia, 2010

W. Nienstedt, Inimese Füsioloogia ja Anatoomia, 2001

R.D. Sinelnikov, Inimese Anatoomia Atlas (kohustuslik kirjandus TLÜ)

M. Gelb. Kehaõpe. Sissejuhatus Alexander tehnikasse, 2007